PÖFF juba poole peal!

Nüüd, kui 18. Pimedate Ööde Filmifestival on poole peal, oleks õige aeg rääkida oma filmimuljetest. Valiku tegemisel otsustasin välja jätta need filmid, mis nii kui nii jõuavad varsti kinno. Tegelikult juba kahetsen, et Roy Anderssoni uusimale tükile "Tuvi istus oksal ja mõtiskles eksistentsi üle" piletit ei ostnud. Väga suur huvi on mul ka varsti kinno jõudvate filmide "Vääramatu jõud" ("Force Majeure"), "Öö kutse" ("Nightcrawler"), "Whiplash" ja Iñárritu "Lindmees" ("Birdman") vastu. "Poisipõli" ("Boyhood") juba jookseb ja selle vaatan tõenäoliselt juba PÖFFi ajal ära. Nüüd siis esimesest 6 nähtud linateosest.

Põhjamaade Pariis ("Paris of the North", Island)
Parasjagu muhe ja tore komöödia (isegi pooleldi draama) tagasihoidlikust ja kinnisest põhjamaa mehest. Film on samas realistlik ja aus. Taustaks karge ja ilus Islandi loodus. Hea kerge vaatamine. 7/10

Fööniks ("Phoenix", Saksamaa)
Keskpärane draama Teise maailmasõja tagajärgedest, keskendudes põhiliselt ühe naise saatusele. Lugu on lihtne, aga ei olnud piisavalt veenev. 6/10

Vaenlane ("Enemy", Kanada)
Ehtne mindfuck linateos, atmosfäär on olukorda toetavalt sünge. Põhiküsimus seisneb selles, kas peategelasel on teisik või on tegu fantaasiaga. Mina mõtestasin asja lahti nii, et mees vaevab identiteedikriisi käes. Müstiline linateos, kus otsad jäetakse lahtiseks ja tõlgendamisruumi on oi kui palju. 7,5/10

Ümbersõit ("Bypass", Suurbritannia)
Igati eluline draama. Lugu noormehest, kes on sattunud raskesse olukorda - raha vähe ja tarvis ka õde vaja üleval pidada, tervis jupsib, tüdruksõber ootab last. Tekib küsimus, kas ta suudab olla piisavalt vastutustundlik. Peategelasel on raskusi oma koha leidmisega ühiskonnas. Ega kuritegevusmaailmast abi otsimine olukorda kegemaks tee. Film on raskemeelne, kuid leidub põnevaid momente ja pinget. Mulle üldiselt istuvad sellised karmi realismi käsitlevad draamad. Korralik film, päris vaimustuses siiski pole. 7/10

Tähed õlgadel ("Starred Up", Suurbritannia)
Väga korralik vangladraama. Parajalt brutaalne. Filmis on päris palju verd ja vägivalda. Noort jõhkardit mängiv Jack O'Connell on äärmiselt veenev, tõeliselt tugev rollisooritus. Film paneb arutlema selle üle, kas vanglas on võimalik "paraneda" kuritegevuskalduvustest. 8/10

Itsi Bitsi (Taani)
Lustlik film hipidest 60-ndate Taanis. Lillelastele omaselt tarvitakse palju narkootikume, seksitakse ohtralt ning samas üritatakse maailma muuta. Tegelased on vabameelsed, kuid tekib konflikt, kui vaja vastutust üles näidata. Filmis on kasutatud head 60-ndate muusikat. Lahe film, natuke ka mõtlemapanev. 7/10

Oktoober kinos

Oktoober hiilgas kvaniteediga - koguni 10 linateost jõudsin ära vaadata, mis on selle aasta rekord. Hämmastavalt palju uusi Eesti mängufilme linastus lühikese aja jooksul ja kõik need 3 kuulusid ka minu kavasse. Polanski retrospektiivist valisin 2 linateost. David Fincheri ja Woody Alleni uusi meistriteoseid sai ka vaadatud ja ei pidanud pettuma! Lisaks oli üks omapärane ulmekas, üks actionit täis sõjafilm ning heatasemeline Euroopa film Juliette Binoche'ga peaosas.

• Ma ei tule tagasi - 6/10
  Ilmar Raag tahtis teha äärmiselt realistlikku filmi, kuid tulemus on pigem ebausutav. Kahe tüdruku vaheline suhe ei olnud hästi välja mängitud. Kuidagi sihitu tundus nende rännak, kuigi sihtkoht oli välja mõeldud. Film on iseenesest väga inimlik ja on hingeminevaid kohti. Hea, et vähemalt polnud igavat lõpplahendust. Lõpu pööre oli hästi tehtud, hea üllatusefekt. Üldkokkuvõttes täiesti vaadatav draama. Raagi eelmine film "Kertu" oli aga parem ja terviklikum.
• Maastik mitme kuuga - 5,5/10
  Kummaline film keskea kriisist. Vaatajale jutustatakse lugu ühe mehe allakäigust, mis on viimas teda hullumeelsuse seisundisse. Peategelane on rahulolematu mees, kelle tunded on sisuliselt kadunud ja ta ei huvit enam millestki. Üks peategelase armukestest küsib väga tabavalt, et kas mees üldse millestki vaimustub ja kas tema jaoks on midagi päris. Minu jaoks oli see Jaan Toomiku esimene täispikk mängufilm liiga filosoofiline ja oma kujundlikkuses liiga segane ning ei kõnetanud mind suurt. Eks Toomik tegigi pigem kunsti kui filmi. Mulle meeldis filmi puhul kõige rohkem reaalsuse ja kujutluse vaheline mäng. On põnevaid kaadrilahendusi. Toomik kasutas väga palju absurdi ning kohtati kukkus see päris lahedalt ja põnevalt välja. Omamoodi kunstifilm.
• Gone Girl ("Kadunud") - 9/10
  Kuradi hea põnevik. Fincher ikka oskab. Müsteerium on igati kaasahaarav ja parajalt mõtlemapanev. Hea näide, et ei ole vaja mingit tobedat actionit, et film oleks põnev. Mainstreami kohta küllaltki julge ning samas Fincheri kohta ülatavalt huumorirohke linateos. Rosamund Pike teeb ülihea rollisoorituse. Lõpp oli väga hästi lahendatud. Hetkeseisuga 2014. aasta lemmik. "Gone Girl" on puhas kvaliteet iga külje pealt.
• The Pianist ("Pianist") - 9/10
  Võimalik, et parim Polanski film. Asjatundlikult näidatakse meile Teise maailmasõja ajal natside korda saadetud õudusi. Seejuures ei olda liiga moraalitsev või pealetükkiv. "The Pianist" ei ole siiski tüüpiline holokaustiteemaline linateos. Eelkõige on see ühe mehe lugu ellujäämisest. Mehe võitlust mitte muutuda hullumeelseks keset ümber toimuvat hullust on nii peenetundeliselt kujutatud. Adrien Brody võitis oscari igati õigustatult. Film on suurepäraselt lavastatud ja igati õige tonaalsusega. Ilus klaverimäng on boonuseks.
• Rosemary's Baby ("Rosemary laps") - 7/10
  Seda 1968. aastal linastunud Polanski teost võib pidada läbi aegade üheks legendaarsemaks ja paljude arvates ka üheks parimaid õudusfilmiks. Polanski on osavalt mänginud hirmutundega. Puhas klassika, mis siin ikka pikalt rääkida.
• Kirsitubakas - 7,5/10
  Tore Eesti filmike. Parajalt muhe ja habras. Naiivne, aga mitte häirivalt. Lihstasti jälgitav lugu 17-aastase neiu esimesest armastusest. Noor neiu ihkas lihtsalt romantikat. Film jättis täitsa elusa mulje, ei olnud liiga etteaimatav. Hea töö, Maimikud!
• Under the Skin ("Naha all") - 6/10
  Kentsakas ja abstraktne ulmefilm. Film näeb iseenest kena välja. Scarlett Johansson on tubli, näeb väga šikk välja. Teda tuleks kiita puhtalt sellise riskantse rolli valiku poolest (alastiolek, vähetuntud lavastaja). Mulle tihti meeldivad sellised kummalised filmid, kuid antud teose puhul ei suutnud ma endale selgeks teha asja iva. Aga ei, see film pakkus vähemalt head vaheldust.
• Fury ("Raev") - 7/10
  Täitsa korralik actionpõnevik. Hea meelelahutus. Klišeelikkus käib asja juurde ja seekord see suurt ei häirinudki. Pitt, LaBeouf, Lerman ja teised peaosalised teevad head tööd.
• Clouds of Sils Maria ("Sils Maria pilved") - 7,5/10
  Intelligentne dialoogikeskne draama. Igati realistlik vaade kuulsa näitleja ühele eluperioodile, kus ta valmistub temas palju emotsioone esile kutsuvaks rolliks. Juliette Binoche näitab taas tipptaset.
• Magic in the Moonlight ("Maagia kuuvalgel") - 8,5/10
  Vanameister Woody Allen on viimasel ajal väga heas vormis olnud. Tema hea ja vaimukas dialoog on filmi üks suurimaid trumpe. Soe ja mitte labane huumor on väga hästi kirjutatud. Sain ikka väga palju naerda ja muiata. Tegemist on muidu väga kerge filmiga, kuid vahel on ka selliseid vaja. Aasta muhedamaid filme. Aitäh sulle, Woody!