esmaspäev, 9. juuni 2014

Mai kinos


Mai tulemuseks oli vaid 3 filmi.

  • Il était une forêt ("Oli kord üks mets") - 7/10
    Hea dokumentaal. Räägitakse vihmametsa erinevatest elutsüklitest koos seal leiduvate olendite ja taimedega. Tekst on suhteliselt informatiivne ja pole keeruline. Sobib vaatamiseks kogu perele. Pigem on tegu ikkagi populaarteadusliku teosega. Vaatemäng on aga suursugune. Visuaalselt näeb asi välja tõesti efektne. Appi on võetud ka arvutianimatsioon, et paremini kujutada puude kasvamist ja muutumist. Tehniliselt poole pealt näidatakse kõrget taset. Loodetavasti aitab film natukenegi kaasa vihmametsadest hoolimisele.
  • La vie d'Adèle - Chapitres 1 et 2 ("Adèle'i elu: 1. ja 2. peatükk") - 9/10
    Küll on kena, et lõpuks jõudis ka meil suurele ekraanile mulluse Cannes'i filmifestivali võiduteos. See film väärib tunnustust! "Adèle'i elu" on tugev intelligentne draama, kõrge kunstilise tasemega. Film paneb vaataja arutlema selle üle, kuidas suhtuda samasooliste armastusse. Meile räägitakse lugu noore neiu seksuaalsuse avastamise retkest ja täiskasvanuks formeerumisest. Põhirõhk on pandud peategelase lesbisuhte arenemisele. Kõik on äärmiselt realistlik ja avameelne. Väga palju on lähiplaane. Seksistseenid on äärmiselt julged, naturaalsed, põhjalikud ja üllatavalt pikad, kuid konteksti suhtes mitte ülepakutud. Noorte naiste voodielu on täis kirge ja armastus piiritu. Armastuse tuline lõõsk ei kesta tavaliselt igavesti ning siingi on valu ja kannatust (läägusest on asi kaugel). Väga huvitavalt on kujutatud kahe erineva naise (üks on ekstravert ja teine selgelt rohkem introvert) vahelist kirge. Adèle'i puhul võlus mind enim tema siirus. Linateosele lisab kindlasti kvaliteeti seal aset leidnud vahetud, intelligentsed ja filosoofilised vestlused kunsti ja üldse elu üle, seejuures ei aja filmitegijad taga mingit erilist pretensioonikust. Naistevahelisest armastusest ei ole kerge teha veel elulisemat ja mõjuvamat filmi kui "Adèle'i elu".
  • Godzilla - 3/10
    Paras pettumus. Tegelt ei oodanud filmilt suurt midagi, kuid nii halba tulemust ei osanud küll ette näha. Sisu oli alla igasugust arvestust. Totter monstrumite vaheline võitlus ei köitnud vähimalgi määral. Peategelase ja tema perega seonduv klišeelikkus häiris ning draama tekitamine töötas hoopis vastukarva. Ford Brody oli väga igav tegelane. Paljud filmisõbrad, kelle arvamust ma austan, on aga "Godzillat" kiitnud, nii et ma ei tea, mis mul viga on. Subjektiivne värk.